Login

Inimkaubanduse riskirühm ja haavatavus

Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm

Inimkaubanduse poolt enam ohustatud rühmi defineeritakse siseriiklikust ja piire ületavast alaealiste kaubitsemisest rääkides mõnevõrra erinevalt. Alaealiste riigi sisesel seksitööstusesse kaasamisel peavad intervjueeritud eksperdid riskirühmaks eelkõige halvemast majanduslikust olukorrast ja suuremate sotsiaalsete probleemidega piirkondadest pärit alaealisi. Üheks mõjutajaks on perekondlikud suhted – enam ohustatuks peetakse neid, kelle vanemad on alkohoolikud ja kasutavad vägivalda, kellel puuduvad lähedased suhted perekonnas ning vanematepoolne järelvalve. Sellistes tingimustes elavad alaealised võivad kergemini alustada narkootikumide tarvitamist, katkestada koolikohustuse täitmist ning minna suurematesse linnadesse seiklust või paremaid võimalusi otsima.

Piire ületavast inimkaubandusest rääkides nähakse ohustatud rühma laiemana. Ühest küljest toodi esile, et välismaale kipuvad enam need noored, kes ei suuda ennast Eestis realiseerida ja kodupiirkonnas töökohta leida, mis näitab jällegi inimkaubanduse seotust laiema sotsiaalse taustaga. Teisalt otsivad alaealised välismaalt lihtsalt seiklust ja uusi kogemusi, samas omades idealiseeritud arusaamu elust ja töötamise tingimustest teistes riikides. Seetõttu moodustavad ohurühma kõik noored, kes ei tea, mida välismaale tööle minnes silmas pidada ning kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha. Mitmed ennetustööga tegelevad ja noortega neil teemadel vestelnud eksperdid tõid esile, et noored ei ole kursis välismaale töölemineku protseduuridega ning ei pea ennast millegi poolt ohustatuks. Seetõttu ei taipa nad ka lisainformatsiooni otsida

 

Majanduslik ja sotsiaalne haavatavus

Majanduslikult haavatavad on inimesed, kelle majanduslik seis on halvem kui teistel selles riigis või selles piirkonnas elavatel inimestel. Sotsiaalne haavatavus tekib teatud gruppide positsiooni tõttu teatavas ühiskonnas. Selliste gruppide kohta võivad olla levinud stereotüübid, neid võidakse olla minevikus diskrimineeritud, nad võivad olla alles hiljuti kogukonda saabunud, nad ei pruugi rääkida kohalikku keelt ning nende majanduslik seis võib olla halvem kui teistel. Majanduslik, sotsiaalne ja hariduslik ebavõrdsus võib olla teatud piirkondades ja riikides rohkem levinud kui teistes. Üks inimene võib kuuluda korraga mitmesse haavatavuse gruppi. Keskne sotsiaalset tõrjutust põhjustav tegur on tööturuga suhte puudumine. Töötuks jäämine tähendab nii töö, sissetuleku, sotsiaalsete kontaktide kui ka kuulumistunde kaotust. See vähendab ka inimese valikuid ja otsuste jõudu.

 

Psühholoogiline haavatavus

Psühholoogiline haavatavus on seotud kõige üldisemate vaimse tervise probleemidega koos lühemaajaliste emotsionaalse häirituse perioodidega ning koos ajutiste toimetulekuraskustega. Psühholoogiline haavatus on seotud isiksuse tunnetuslike, emotsionaalsete või tajufunktsioonide kahjustumisega või psüühikahäiretega. Individuaalne psühholoogiline haavatavus ilmneb, kui vaimse tervise probleemidega seostuvad stressitekitavad elusündmused ja/või stressirohke sotsiaalne või füüsiline elukeskkond.Psühholoogiliselt haavata saanud isikut iseloomustab oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek, kus inimene on keskendunud oma tunnetele (süü, häbi, hirm, üksindus, hüljatus) ja ei suuda keskenduda reaalsele tegutsemisele oma olukorra muutmiseks